Las see jäänb praegu, 68

Olen peale abikaasa lahkumist liiga kaua üksi olnud. Pidanud liiga kaua vaikima, et teinekord tundub, et ei oskagi enam rääkida. Kuid siiski tahaks suhelda. Huvitavaid teemasid peaks maailmas ju jätkuma. Ei otsi seksisõpra ega elukaaslast. Otsin inimest, kelle kõnet oodata, kelle kirja oodata ja kuigi ise pole just jalutu, aga liikumisega ilma autota (see on olemas) on veidi pusimist, siis kui vaja, küll ka leiab võimaluse, et näost näkku kohtuda.